Tsirguliinas ollakse harjunud kodupaiga kohta tarvitama mitmeid nimesid: on Sangaste kihelkond, on Tõlliste vald, on Sangaste raudteejaam ja lõpuks on ka Tsirguliina alevik. 

Koolide ajalugu Sangastes on hakatud arvama 1686. aastast. Siis oli Sangaste nn. kõrtsikoolis õpetajaks Hengt Adamson, kes oli ettevalmistuse saanud Bengt Gottfried Forseliuse seminaris Tartu lähedal. 

1688. a. oli Sangaste kihelkonnas juba kaks kooli kokku 66 õpilasega, kusjuures teine neist asus arvatavasti Laatres sealse abikiriku juures. 

Võib olla kindel, et kooliharidust anti praeguse Tsirguliina Keskkooli piirkonnas juba üle 300 aasta tagasi. Tsirguliina alevikku sel ajal veel ei olnud. Selle kujunemiseni möödus paarsada aastat. 

1886. a. tehti algust Tartu-Valga raudtee ehitamisega ja 7. novembril 1887. a. sõitis esimene rong Tartust Valka. Tolleaegsed jaamad Valgast Tartu poole olid Paju, Raavitse, Tõlliste ja Sangaste. Viimane nimetati nii Sangaste mõisaomaniku soovil. Jaama läheduses kujunes asula, ja kuna selle esimeste elanike perekonnanimed juhtusid olema linnunimed (Vares, Teder, Tuvike, Kurvits), siis hakatigi asulat nimetama Tsirguliinaks. Mitu aastat kandis alevik ka Tsirgulinna nime, kuid 1970-ndail aastail läbiviidud Eesti kohanimede täpsustamisega muudeti nimi uuesti Tsirguliinaks. 

Tsirguliina kooli rajamise mõtted tekkisid juba möödunud sajandi lõpul. Teoks hakkasid need saama seoses tellisetehaste ehitamisega, millest esimene alustas tööd 1910. aastal. Kasvas vajadus kooli järele, kuna naabruses asuvasse Laatre kooli käimist põlati kaugeks. Tsirguliina 3- klassiline külakool alustas tööd 1912. aastal endises Nilja Kurvitsa majas, kus ühes ruumis õppis 60-70 last. 

1. ja 2. klassis õpetati pihilugu, katekismust, vene ja eesti keelt, matemaatikat ja käsitööd. 3. klassis lisandusid veel ajalugu ja maateadus. Esimeseks õpetajaks oli Kuus, kes töötas paar aastat. 

Pärast seda tuli Neiman, kes oli õpetajaks arvatavasti 1918. aastani, mil Saksa okupatsiooni tõttu viidi kool üle Laatresse. Tsirguliinas töötas siis pooleldi koduõpetajana Ljubov Simson, kes andis eraviisiliselt tunde kuuele õpilasele. 

Pideva kooli alguseks Tsirguliinas tuleb pidada sügist 1919. aastal, sest siis alustas tööd Tsirguliina 8-klassiline algkool, kus oli kaks klassikomplekti. Kool töötas kaks aastat tuletõrjeseltsi majas. Esimeseks koolijuhatajaks määrati Leonhard Kängsepp, õpetajaks suunati Alviine Läti, kes töötas Tsirguliinas 57 aastat. õpilasi oli tol ajal 40-50. Kooli pidasid ülal Laatre ja Tõlliste vallavalitsus, sest Tsirguliina alevik asus kahe valla piiril. 

1921. aastast töötas kool neljakomplektilise 6-klassilise koolina ja tollest ajast peale oli õpilaste arv 140-160. Kool sai ruumid trahterihoones, mis asus praeguse koolimaja kohal. 

Koolijuhatajana töötas aastail 1930-1935 Evald Kuslapuu, kes on oma mälestustes kirjutanud, et kuigi töö koolis pidi algama 1. oktoobril, jõudsid kõik lapsed kooli alles kuu lõpul. Tollal oli paljudel lapsevanematel kombeks anda laps karja. õppepäevi oli aastas 180-190. õppetundide pikkus oli 55 minutit. Vabandamata põhjustel puudumiste pärast trahviti õppeaasta jooksul tavaliselt 30-40 isikut. 

 

1935. aastal puhkes Laatre ja Tõlliste valla vahel poleemika uue koolimaja ehitamise pärast. Laatre volikogu oli nõus ehitust toetama, kuid Tõlliste oma mitte. Koolivalitsus asus seisukohale, et Tsirguliina algkoolis tuleb kaks komplekti koondada. 

1. augustist 1935. a muudeti kool haridus- ja sotsiaalministri otsusega viiekomplektiliseks. Anti luba üürida juurde paar ruumi eramajast ja nii käis töö kuni Teise maailmasõja lõpuni. 

kool 01

Sõjatules sai Tsirguliina rängalt kannatada. Koolihoonest ei jäänud midagi järele. Koolitöö pandi nüüd käima selliselt, et 1.-4. klasside õpilased said ruumid Sangaste tellisetsehhilt, vanemad õpilased pidid hakkama koolis käima Laatres. 


1946. aastal oli Tsirguliina koolis juba üks vene õppekeelega ja neli eesti õppekeelega komplekti. Hakati ehitama uut koolimaja. See valmis kahekorruselisena 1952. aastal. Sama aasta 1. septembrist sai kool seitsmeklassiliseks. Direktorina hakkas tööle Olev Piks. õpilaste arv suurenes märgatavalt, sest kooli tuli juurde arvukalt neid õpilasi, kes enne olid õppinud naaberkoolides. 

1956. aastal sai kool Tsirguliina Keskkooliks. 8. klassis alustas tööd üle 40 õpilase. Keskkooli lõpetas neist 23. Kui esimene lend lõpetas, oli kooli direktoriks Endla Rogenbaum (Suurmäe), kes oli direktor aastail 1958-1960. Juba ammu oli selge, et Stalini-aegne koolimaja on keskkooli jaoks liiga väike. Võimla ülesandeid täitis pisike madal saal keldrikorrusel, klassiruume oli vähe. ühe katuse all olid klassid, internaaditoad, söökla ja katlamaja. Tuli hakata mõtlema kooliruumide juurdeehitamisele. 

ehitus

Kooli direktoriks aastail 1960-1967 oli ülo-Rein Kaarna, kes hakkaski lahendama juurdeehitusega seotud probleeme. Juba 1963. aastal anti käiku 100-kohaline internaadihoone. 1964. aastal hakati planeerima peahoone kolmanda korruse ja normaalmõõtmetega võimla ehitamist. Kolmas korrus valmis 1. jaanuariks 1967 ning võimla 1972. aastal, mil valmis ka kaheksakorteriline õpetajate elamu. 

Kool on kord selline asutus, mis ei saa kunagi päris valmis. Arenev elu esitab pidevalt uusi nõudeid, kuid just 1972. aastast alates on Tsirguliinas hoonetekompleks, kus õppetööks vajalikud ruumid enamuses olemas. 

õppekabinettide sisustamine, kooli materiaalse baasi täiendamine ja kooliümbruse heakorrastamine jätkus Liidia Ripsi (direktor 1967-1982) ja Heino Sisaski (direktor 1982-1995) juhtimisel. Alates 1995. aastast töötab direktorina Heikki Järlik. 

Tsirguliina Keskkool on välja lasknud 43 lendu. Keskhariduse on siin saanud 885 õpilast. Neli neist said kuldmedali, hõbemedaliga on autasustatud 14 lõpetajat. 

Kõik lõpetanud on leidnud endale koha elus. Nende hulgas on õpetajaid ja koolidirektoreid, arste ja juriste, kultuuritöötajaid ja meremehi, vallavanemaid ja paljude teiste erialade esindajaid.

Villem Alp, 
õpetaja aastast 1964, õppealajuhataja 1964-2001

 2018 kevadel lõpetas Tsirguliina Keskkooli viimane 59. lend.

header logo kool

opilasesindus

tsirguke logo

symb lipp2

symb lipp1

2018 sügisest alustas Tsirguliina Kool

 

"Traditsioonilised mängud üle Euroopa" / "Traditional Games Agross Europe" (2013-2015)

Sügisest 2013 sai alguse algklassidele mõeldud kahe aastane Comeniuse projekt "Traditional Games Agross Europe", mille käigus toimuvad projekti partnermaade traditsiooniliste mängude õppimine. Partnermaadeks on Hispaania (projekti koordineeriv maa), Türgi, Rumeenia, Bulgaaria ja Eesti. 2013/14 õa on toimunud viis projektikohtumist, kus õpiti vastuvõtva maa traditsioonilisi mänge. Meie kooli meeskonda kuuluvad järgmised õpetajad: Tiina Arbeiter, Riina Järlik, Marje Utsal, Heda Hansson, Svetlana Oper, Vapu Laik, Jana Vainonen, Valdo Kõrge ja Margit Aigro. Projektijuhiks on Silva Stepanova. Nende õpetajate eestvedamisel õpetatakse edasi teiste maade traditsioonilisi mänge meie kooli õpilastele. Projekti tegevuste käigus on valminud projekti koduleht, mida täiendatakse pidevalt. Juba tehtud ja selle õppeaasta tegevusi on võimalik jälgida siin.

„Euroopa Kontraste Avastades“ / „Exploriong European Contrasts“ (2010-2012)

In E.E.C. the students explored contrasts in their local community, country and Europe from  sociological, environmental, political and cultural perspectives. There are many faces to any society and in this project we wanted the students to see these faces in their respective societies. Considering things they are proud of or not so proud of in their local society served as a pedagogical starting point to consider similar contrasts at local,regional, national and European levels. Sharing their findings with the students from their partner schools  made them aware of similar contrasts in the broader European society

Lühikirjeldus:

Projektis Euroopa Kontraste Avastamas õpilased avastavad kontraste oma koduvallas, oma riigis ja Euroopas sotsiologilistest, keskkonna, poliitiliste ja kultuurilistest aspektidest. Igal kogukonnal ja  ühiskonnal on mitu nägu ja selles projektis me tahame et õpilased näeksid oma kogukondade nägusid. Arutlemine  oma kohalikus kogukonnas asjade üle, mille  üle nad on või ei ole uhked paneb neid mõtlema sarnaste kontrastide üle rahvuslikul ja  Euroopa tasemel. Oma avastusi partnerkoolide õpilastega jagades teadvustavad nad endale  kontrastide sarnasust laiema Euroopa ulatuses.

Projektis osalenud riigid ja koolid:
  • Hispaania, Estudio Agora, S.A.
  • Iirimaa, Colaiste Loreto, An Cabhan,
  • Holland, RSG’t Rijks,
  • Norra, Sandnes Videregående Skole,
  • Eesti, Tsirguliina Keskkool.

2010/2011. ja 2011/2012. õ/a osalesid projektis Tsirguliina Keskkooli 9. ja 11. klassi õpilased. Kõik partnerkoolide õpilased ja pedagoogid registreerisid end kasutajaks Norra haridusportaalis www.itslearning.com, kus toimus esialgne omavaheline tutvumine.

Portaalis edastati osalejatele koduseid ülesandeid ning need laaditi valmis kujul samasse keskkonda üles. Õpilased tutvusid teiste töödega ning andsid tagasisidet, avaldades oma arvamust. Kõige aktiivsemad suhtlejad portaalis said osaleda projektikohtumistes, kus osales igast riigist 5 õpilast ja 2-3 õpetajat. Projektitöö käigus vaadeldi koolielu, noorte elu, suhtumist riiklusse, ajalugu, kultuuri ja energiaallikaid.

Kõikide esitatud ülesannete läbiv teema oli: “ Mille üle olen uhke ja mida häbenen omakodupaigas, maakonnas ja riigis“.

Töö käigus valmisid esitlused, joonistused, koomiksid, videoklipid, plakatid.

 

03.-09.10.2012 võõrustas partnerkoolide õpetajaid ja õpilasiTsirguliina Keskkooli pere:

Toimus 5 kohtumist, õpetajate projekti ettevalmistav töökoosolek Barselonas, ning  õpilaste ja õpetajate reisid Iirimaale, Hispaaniasse, Hollandisse ja Norra. Kohtumiste ajal toimusid õpilaste ja õpetajate vestlusringid ja õhtud, huvitavad ja harivad ekskursioonid.

Igal kohtumisel oli üles pandud Norras eelnevate projektidega („YES? Young Europeans? Sure?“, „See You-C.U.-Cultural Understanding“) algatatud õpilastööde rändnäitus „YIT –Youth in Transit“, millele lisandusid ka selle projekti raames loodud tööd. Näitus areneb ja muutub pidevalt.

Viimane projekti kohtumine toimus Norras. Arutusel oli energia, selle allikad ja säästlik kasutamine. Osaleti Norra rahvuspüha, 17. mai pidustustel. Võeti kokku olulisem ning tuldi järeldusele, et kõik projektis osalevad riigid omavad, vaatamata rahvuslikele erinevustele palju sarnaseid muresid (n. sotsiaalsed probleemid) ning kõik on uhked oma riikide iseseisvuse ja oma kuulsate inimeste üle.

Projekt läks korda. Suured tänusõnad sihtasutusele Archimedes projekti rahastamise eest. Suur tänu kolleegidele  ja õpilastele, kes oma isiklikku aega säästmata aktiivselt aitasid projekti üritusi ette valmistada ja läbi viia.

„The People’s Perspective on the European Union“ (2007 – 2009)

Partner countries:

Estonia, Latvia, The Netherlands, Wales

 

Nearly 500 students and 20 teachers from the participating schools in 4 different countries (Estonia, Latvia, The Netherlands and Wales) have been involved in project work in this three-year project. In the course of this period  different approaches to the project’s guiding theme of European Citizenship were carried out. Resulting in: a language survival pack, different types of art work, ICT products, an attitude survey, posters, a calendar etc. products were exchanged between schools physically and also shared on the project website.

The main objective has been to have the students meet both via the project website and physically to get to know each other and to learn about, and also from each other’s cultures. The goal has been to make the students aware of the implications, ramifications involved in being a European citizen. The teachers who participated had more or less the same goals, but in addition it has been valuable to experience the differences in school systems, working conditions for teachers, differences in culture and family life. All teachers and many of the students have made personal friendships through the project.

 

Ligikaudu 500 õpilast ja 20 õpetajat osalesid projektis :“ Inimeste vaated Euroopa Liidule“. Kolme aasta jooksul läheneti  põhiprobleemile mitmest erinevast aspektist.  Projektitulemusteks olid ellujääja keelesõnastik kõikides projektis osalevate riikide keeltes, mitu kustitööd, infotehnoloogilisi töid, toimus inimeste küsitlus nende suhtumise kohta Euroopa Liitu ning selle analüüs, valmisid plakatid – neid kõiki  töid tutvustati koolide kohtumistel. Samuti töötas projekti veebilehekülg.

 

Varsti...

Nov
19

19.11.2019 09:00 - 10:00


Nov
22

22.11.2019 09:00 - 14:00


Nov
22

22.11.2019 15:00 - 19:00


Nov
27

27.11.2019 11:15 - 14:30


Nov
28

28.11.2019 15:00 - 18:30


Rajakaamera

Rajakaamera

comenius

Intro Erasmus1 formatkey jpg default

3 osa varv

tore