Tsirguliina Kool kuulutab välja konkursi kehalise kasvatuse, töö- ja tehnoloogiaõpetuse ning klassiõpetaja (HEV õpilased) ametikohtadele.

Kandideerimisavaldus koos CV ja kvalifikatsiooni kinnitavate dokumentide koopiatega palume saata hiljemalt 25.06.2019 e-postile heikki.jarlik@tsirgu.eu või paberkandjal aadressil Tsirguliina Kool, Tsirguliina, Nooruse 1, Valga vald, Valgamaa 68316.

Täiendav info: direktor Heikki Järlik, heikki.jarlik@tsirgu.eu või 5056265

Kinnitatud               

Dir kk 15.02.2017 nr 1-4/2

Tsirguliina Kooli kodukord

ÜLDSÄTTED

1.             Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 68 lg 1 alusel

2.             Kooli kodukorraga määratakse koolis kehtivad reeglid. Neid peavad täitma kõik õpilased ja kooli töötajad (PGS § 68 lg 1; PGS § 74 lg 1).

3.             Kodukorrast kinnipidamine tagab koolis töörahu ja eeldab koostööd õpilaste, lapsevanemate ja koolitöötajate vahel.

4.             Kooli kodukorra täitmisest oleneb hinnang õpilase käitumisele.

5.             Ettepanekuid kooli kodukorra täiendamiseks ja parandamiseks on õigus teha õppenõukogul, õpilasesindusel, kooli juhtkonnal, ainekomisjonidel, klasside lastevanemate esindajatel ja hoolekogul.

6.             Kodukorra kehtestab direktor, esitades selle eelnevalt arvamuste avaldamiseks kooli hoolekogule ja õpilasesindusele.

7.             Kodukorra reeglite täitmine tagab kõikidele võimaluse õppida.

8.             Üksteisega suheldakse lugupidavalt. Järgitakse kultuurse käitumise reegleid.

9.             Kodu ja kooli vahelise kiire informatsiooni vahetuse kindlustamiseks teatavad mõlemad osapooled teineteisele toimivad kontaktandmed (e-posti aadressid ja telefoninumbrid).

10.         Kooli tegevusega mitteseotud isikutel on ilma kooli kantseleist saadud loata kooli ruumides viibimine keelatud.

KOOLIPÄEV

11.         Kooli välisuks avatakse hommikul kell 7.30 ja suletakse kell 18.00

12.         Õpilane jõuab kooli hiljemalt 5 minutit enne esimese tunni algust.

13.         Esimene õppetund algab kell 8.15.

14.         Koolist lahkumiseks küsib õpilane luba klassijuhatajalt või aineõpetajatelt. Loa andnud õpetaja kirjutab e-kooli puudumise põhjenduse.

15.         Koolivälisele üritusele suunab õpilase juhendaja-õpetaja, esitades selleks vormikohase avalduse direktorile.

16.         Õpilane võib pärast õppetundide lõppu viibida koolis, kui ta on seotud kooli tegevustega.

17.         Õppe- ja klassiväline töö kooliruumides peab olema lõppenud hiljemalt kell 21.00. Erandjuhud lepib õpetaja kokku kooli juhtkonnaga.

18.         Pärast õhtuse ürituse lõppu korraldab vastutav õpetaja uste ja akende lukustamise ning valgustuse kustutamise.

KOOLIKOHUSTUSE TÄITMINE

19.         Koolist võib puududa ainult mõjuva põhjusega.

20.         Mõjuvaks põhjuseks loetakse:

a)        õpilase haigestumine;

b)        õpilasele tervishoiuteenuse osutamine;

c)        läbimatu koolitee;

d)       sotsiaalministri määruses sätestatud ilmastikutingimused;

e)        olulised perekondlikud põhjused, mis on pikemad kui üks koolipäev, mille jaoks tuleb lapsevanemal kirjalikult luba küsida direktorilt, kellel on õigus otsustada selle põhjendatuse üle;

f)         puudumine juhendaja/õpetaja taotluse alusel;

g)        puudumine kooli, valla, riigi esindamisel eelneva taotluse alusel.

21.         Aineõpetajal ja klassijuhatajal on õigus mitte lubada õpilasel õppetunnist puududa, kui puudumise põhjuseks on punktides 20 (f) ja 20 (g) märgitu.

22.         Puudumise põhjendatuse kahtlusel on koolil õigus taotleda täiendavaid selgitusi ja arvata puudumine kas põhjendatuks või põhjendamatuks.

23.         Õpilase haigestumisest teatab lapsevanem klassijuhatajale hiljemalt sama päeva hommikul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, sh teavitamine e-kooli kaudu.

24.         Kui õpilane vajab ajutiselt kergendatud tingimusi kehalises kasvatuses (või mõnes muus õppeaines), siis annab lapsevanem sellest teada kirjalikult klassijuhatajale ja aineõpetajale.

25.         Planeeritud tervishoiuteenuse kasutamisest teavitab lapsevanem või õpilane klassijuhatajat hiljemalt eelneval õppepäeval.

26.         Kui vanem ei ole klassijuhatajat või direktorit õpilase puudumisest teavitanud ja koolil ei õnnestu puudumise põhjust välja selgitada, antakse sellest teada järgmisel koolist puudumise päeval õpilase elukohajärgsele omavalitsusele.

27.         Andmed õpilaste kohta, kes on kahe kuu jooksul mõjuva põhjuseta puudunud enam kui 20% õppetundidest, kannab õppejuht klassijuhataja esitatud andmete alusel Eesti Hariduse Infosüsteemi. Puudutud tundide arv trimestris kantakse klassitunnistusele.

28.         Puudutud tundide õppesisu tuleb järele õppida ja sooritada arvestuslikud tööd.

29.         Põhjendamata puudumiste ja hilinemiste puhul rakendatakse klassijuhataja ettepanekul mõjutusmeetmeid vastavalt kooli kodukorrale.

ÕPPETÖÖ

30.         Õppetööst osavõtt ja õppimine on õpilasele kohustuslik.

31.         Õpilane  ja kooli töötaja käituvad igas olukorras viisakalt ning kontrollivad oma sõnakasutust.

32.         Õpilane osaleb tunnis aktiivselt, täidab õpetaja korraldusi, on tähelepanelik.

33.         Õppetööks mittevajalike esemete kasutamine on tunnis keelatud.

34.         Õpilane lülitab õppetunni ajal õppetööks mittevajaliku mobiiltelefoni ja nutiseadmed välja või hääletuks ning ei hoia neid laual, väärkasutamise korral paigaldab seadme kuni õppetunni lõpuni õpetaja poolt määratud kohta.

35.         Õppetöö korralduse aluseks on päevakava. Päevakavaga saab tutvuda kooli infostendilt ja kooli kodulehelt.

36.         Õppe-, ringi- ja õpiabitundide ning vahetundide ajad on määratletud kooli päevakavas.

37.         Õppetunni alustab ja lõpetab õpetaja.

38.         Eelkell teavitab, et tunni alguseni on jäänud aega 2 minutit. Õppetund algab tunnikellaga.

39.         Õpilane ei lahku tunnist ilma mõjuva põhjuse ja õpetaja loata.

40.         1. - 4. klassi õpilastel on kohustus kasutada õpilaspäevikut. 5. - 9. klassi õpilasel on õpilaspäeviku kasutamine kohustus, kui tema ja ta vanemad ei kasuta e-kooli.

41.         Õpilane võtab õpilaspäevikusse lapsevanema allkirjad ning esitab päeviku klassijuhatajale kontrollimiseks üks kord iga kahe nädala järel.

42.         Konfliktide ja probleemide esmane lahendaja on aineõpetaja, kes teavitab probleemist klassijuhatajat.

43.         Korda rikkunud õpilane kirjutab selgituse, juhtumit arutatakse asjaosalistega (õpilane ja aineõpetaja, kindlasti klassijuhataja, vajadusel kooli juhtkond, psühholoog, sotsiaalpedagoog, lapsevanem) reeglina väljaspool õppetundi.

44.         Hindamise põhimõtted on fikseeritud kooli õppekava hindamiskorras.

45.         Hindamisest teavitamisel lähtub kool Haldusmenetluse seaduses § 25 - § 32 sätestatust. Õpilane ja lapsevanem saavad teavet hinnete kohta elektroonilisest õppeinfosüsteemist (e-kool).

46.         Puudulikult hinnatud õpilane on aineõpetaja nõudmisel kohustatud osa võtma vastava õppeaine konsultatsioonist.

47.         Üks kord trimestris väljastab klassijuhataja koolikohustusliku õpilase lapsevanemale hinnete­lehe. Lapsevanem tagastab allkirjastatud hinnetelehe kolme tööpäeva jooksul klassijuhatajale.

48.         Õpilast ja tema vanemat teavitatakse õpilase kokkuvõtvatest hinnetest klassitunnistuse kaudu.

49.         Õpilane tagastab klassitunnistuse klassijuhatajale uue trimestri esimesel nädalal.

ÕPPEVAHENDID

50.         Õpilasel on tunnis kaasas kõik vajalikud õppevahendid.

51.         Õpilane vastutab talle kooli poolt antud õppevahendite korrektse kasutamise eest.

52.         Õppevahendite rikkumise või kaotamise korral kannab õpilane või tema vanem/hooldaja materiaalset vastutust vastavalt Võlaõigusseadusele.

53.         Kool väljastab õppeaasta alguseks õpilasele õpikud, töövihikud ja muud õppematerjalid, määrates kõigile tagastatavatele materjalidele tagastamise tähtaja.

54.         Suvevaheajale minnes või koolist lahkudes on õpilane kohustatud tagastama tema kasutusse antud õpikud ja õppevahendid.

55.         Õpilane ei pea koolile tagastama talle antud töövihikuid, tööraamatuid ega töölehti.

56.         Õpilane või tema vanem kannab õpilasele tasuta kasutamiseks antud õpikute, tööraamatute, töövihikute ja töölehtede säilitamiseks vajalikud kulud.

57.         Vahendi mõistlik kulumine on lubatud, st õpilane ei vastuta temale tasuta kasutamiseks antud õpikute, tööraamatute, töövihikute ja töölehtede otstarbelisest kasutamisest tingitud muutumise või halvenemise eest.

RIIDEHOID JA RIIETUS

58.         Riidehoid avatakse hommikul kell 7.30 ja suletakse kell 15.00

59.         Üleriided ja välisjalatsid jäetakse riidehoidu.

60.         Õpilane vastutab ise koolis kaasasoleva raha ja väärtasjade eest.

61.         Vahetusjalatsite kandmine on kohustuslik.

62.         Õpilaste üleriided paiknevad ettenähtud kohal riidehoius kuni vastava klassi tundide lõpuni. Klassiruumi võib üleriietega tulla ainult erikorraldusel.

63.         Riietus peab olema puhas ja sobiv ametiruumides ning ainetundides kandmiseks.

64.         Aktustel kantakse pidulikku riietust.

VAHETUND

65.         Õpilasel ning õpetajal on õigus vahetunnile.

66.         Vahetundide pikkus on 10 minutit, söögivahetunnil 20 minutit.

67.         Vahetunnis ei viibi õpilased klassiruumides, välja arvatud õpetaja loal.

68.         Vahetunnis käitutakse rahulikult, viisakalt, kaaslasi häirimata.

69.         Vahetunnis tekkinud probleemi korral pöördutakse abi saamiseks lähemal asuva õpetaja poole.

RUUMIDE KORRASHOID

70.         Õpilane hoiab kooli vara.

71.         Õpilane hoiab oma õppimiskoha puhtana ja korras. Vajadusel rakendatakse õpilasi tööle oma töökoha korrastamiseks ainetundides, sealhulgas töö- ja tehnoloogia, käsitöö ja kodunduse ning kunstiõpetuse tundides.

72.         Söökla kasutaja täidab hügieeninõudeid ja lauakombeid ning viib ära nõud.

73.         Kooli vara rikkuja või tema vanem/hooldaja heastab tekitatud kahju.

74.         Iga avarii puhul informeeritakse kohe sündmuskohale lähemal asuvat kooli töötajat või kooli juhtkonda.

KLASSIVÄLISED ÜRITUSED

75.         Koolitundide ajal toimuvad klassivälised üritused on õpilase jaoks kohustuslikud. Kui õpilane ei saa mõjuvatel põhjustel üritusel osaleda, korraldab kool õpilasele asendustegevuse.

76.         Koolitundide ajal toimuvatel üritustel osaletakse koos klassijuhataja või erandjuhul koos aineõpetajaga.

77.         Õpilasel on õigus kasutada klassivälises tegevuses tasuta kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ning muid vahendeid kokkuleppel kooli direktoriga ja ruume või vahendeid haldava töötajaga. Kool lähtub Võlaõigusseaduses § 389 - § 395 sätestatust.

78.         Kõik õhtused ja puhkepäevadel toimuvad õpilaste ning täiskasvanute üritused tuleb eelnevalt kooli direktoriga kooskõlastada.

OHUTUS

79.         Koolis on tagatud järelevalve õpilaste üle kogu koolipäeva vältel.

80.         Koolimajas liigeldakse ohutult.

81.         Tuleb vältida ummikuid, tagada läbipääs käidavates kohtades.

82.         Algklasside õpilased lahkuvad kolmandalt korruselt klassijuhataja või pikapäevarühma kasvataja loal.

83.         Kooli ei tohi tuua ja kasutada endale ja teistele ohtlikke esemeid ja aineid.

84.         Koolis tekkinud ohuolukorra puhul pöördutakse abi saamiseks kiiresti täiskasvanu poole.

85.         Ohtlike juhtumite korral käitutakse vastavalt kooli hädaolukorra lahendamise plaanile.

86.         Evakueerumisvajaduse korral lähtutakse kooli hädaolukorra lahendamise plaanis sätestatust.

87.         Turvalisuse eesmärgil on koolil õigus vajadusel piirata õpilaste koolihoonest või territooriumilt väljumist.

TUNNUSTAMINE

88.         Õpilase tunnustamist koordineeriv isik on klassijuhataja.

89.         Õpilase tunnustamisel võetakse aluseks haridus- ja teadusministri määrus nr 37 (16.09.2012) „Õpilase tunnustamise tingimused ja kord” ja „Tsirguliina Keskkooli õpilaste ja nende vanemate tunnustamise kord“(dir kk 24.08.2016 nr 1-4/21).

TUGI- JA MÕJUTUSMEETMED

90.         Tugi- ja mõjutusmeetmeid koordineeriv isik on klassijuhataja ja HEV koordinaator.

91.         Eesmärgiga mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis võib õpilase suhtes rakendada põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses § 58 lg 1sätestatud tingimustel ja korras. Enne tugi- või mõjutusmeetme määramist kuulatakse ära õpilase selgitused ja põhjendatakse õpilasele tugi- või mõjutusmeetme valikut. Õpilasel ja käesoleva paragrahvi punktis l) sätestatud mõjutusmeetme rakendamisel ka vanemal võimaldatakse enne mõjutusmeetme rakendamist anda arvamus õpilase käitumise ja mõjutusmeetme rakendamise kohta:

a)             Õpetaja suuline või kirjalik märkus; kirjalik märkus kajastub e-koolis või õpilaspäevikus.

b)             Klassijuhataja noomitus on kirjalik ja kajastub e-koolis või õpilaspäevikus.

c)             Õpilase käitumise arutamine:

·           aineõpetaja ja klassijuhatajaga;

·           psühholoogiga;

·           koos lapsevanemaga;

·           direktori või õppejuhi juures;

·           õppenõukogus;

·           hoolekogus.

d)            Konfliktolukorras osalenud poolte lepitamine eesmärgiga saavutada kokkulepe edasiseks tegevuseks.

e)             Õpilasele tugiisiku määramine.

f)              Noomitus direktori käskkirjaga.

g)             Eseme, mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga või mille kasutamine ohustab inimeste turvalisust, hoiule võtmine. Esemeid hoiustatakse kooli ametiruumides ja tagastatakse määratud ajal ja viisil.

h)             Õppetunnist eemaldamine koos kohustusega viibida määratud kohas ja saavutada tunni lõpuks nõutavad õpitulemused.

i)               Kooli jaoks kasuliku tegevuse elluviimine.

j)               Pärast õppetundide lõppu koolis viibimise kohustus koos määratud tegevusega kuni 1,5 tunni ulatuses ühe õppepäeva jooksul.

k)             Ajutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusest koolis, näiteks üritustest ja väljasõitudest.

l)               Ajutine õppes osalemise keeld (kuni 10 õppepäeva poolaastas) koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused. Sel juhul võimaldatakse vanemal enne mõjutusmeetme rakendamist anda arvamus õpilase käitumise ja mõjutusmeetme rakendamise kohta.

92.         Kui koolisisesed mõjutusmeetmed ei ole olnud tulemuslikud, siis esitatakse õpilase kohta materjalid elukohajärgsesse valla- või linna sotsiaalkomisjonile, alaealiste komisjonile või noorsoopolitseile.

93.         Tugi- ja mõjutusmeetme rakendamisest teavitatakse sõltuvalt rakendatavast meetmest õpilast ja tema vanemat direktori käskkirja ärakirja või õppenõukogu otsuse ärakirja kättetoimetamise kaudu.

94.         Õpiraskustega seotud tugimeetmed on fikseeritud kooli õppekavas.

ÕPILASPILET

95.         Kõigile kooli õppima asunud õpilastele väljastatakse vormikohane õpilaspilet.

96.         Õpilaspilet on õpilasstaatust tõendav dokument.

97.         Õpilane kasutab õpilaspiletit viisil, mis välistab selle kahjustamise, hävimise, kaotamise või varastamise.

98.         Õpilaspiletit on keelatud edasi anda kolmandatele isikutele.

99.         Õpilaspileti kaotamise, hävimise või kasutamiskõlbmatuks muutumise korral väljastatakse õpilase või piiratud teovõimega õpilase vanema taotluse alusel korduv õpilaspilet.

100.     Õpilane või piiratud teovõimega õpilase vanem on kohustatud õpilaspileti koolile tagastama pärast õpilase väljaarvamist kooli õpilaste nimekirjast.

JÄLGIMISSEADMETE KASUTAMINE

101.     Õpilaste ja koolitöötajate vaimset ning füüsilist turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks, sellele reageerimiseks, samuti kooli, õpilaste ja töötajate materiaalse vara kaitseks kasutab kool oma territooriumil jälgimisseadmestikku, mille abil teostatakse järelevalvet kogu õppepäeva vältel ning kontrollitakse õpilaste ja kooli töötajate liikumist kooli hoones või territooriumilt sisse- ja väljaliikumist.

102.     Jälgimisseadmestiku salvestist säilitatakse neli nädalat salvestamise päevast arvates. Salvestist säilitatakse piiratud juurdepääsuga ruumis. Juurdepääsuõigus salvestisele on kooli direktoril, õppejuhil ja infotehnoloogia töötajal. Salvestisele juurdepääsuõigust omav isik fikseerib igakordse juurdepääsu salvestisele, fikseerides kuupäeva ja kellaaja ning eesmärgi, mis tingis salvestise vaatamise vajaduse ning politsei kirjalikul nõudmisel salvestise väljastamise.

103.     Jälgimisseadmestiku kasutamise teavitamise eesmärgil avalikustab kool vastava teate oma kodulehel ning paigutab kooli välisustele teabetahvlid, millel on kaamera kujutis ning sõna „VIDEOVALVE“.

104.     Klassijuhataja teavitab õpilasi kooli territooriumil jälgimisseadmestiku kasutamisest õppeaasta alguses. Vajadusel teavitab kool sellest õpilase vanemat esimesel lapsevanemate üldkoosolekul.

ESEMETE KOOLI HOIULE VÕTMINE, HOIULE VÕETUD ESEMETE HOIUSTAMINE JA NENDE TAGASTAMINE

105.     Koolitöötajal on õigus võtta ese hoiule, kui eset võidakse kasutada viisil, mis võib ohustada isikut ennast või teist isikut, mis võiks kaasa tuua teise isiku vigastamise, tapmise või võõra asja kahjustamise, või kui eset kasutatakse, eirates käesoleva Kodukorra punkte 33, 34 või 83.

106.     Kooli hoiule antud esemete hoiustamisel ja nende tagastamisel lähtub kool Võlaõigusseaduses § 883 - § 896 sätestatust.

107.     Kooli hoiule antud eset hoiab direktor või tema poolt volitatud isik. Isik, kellele ese on hoiule antud, peab hoidma eset selle säilimist tagaval viisil.

108.     Mõjutusmeetme, milleks on eseme kooli hoiule võtmine, rakendamise protokollimine on kohustuslik. Õpilasele, kellelt ese hoiule võetakse, väljastatakse viivitamata eseme hoiule võtmise protokolli koopia, milles märgitakse kooli nimetus, isiku andmed, kellelt ese hoiule võetakse, hoiule võtmise aeg ja põhjus, õiguslik alus, mõjutusmeetme rakendamise otsust sisaldava käskkirja number ning hoiule võetava asja kirjeldus. Kui õpilane, kellelt ese hoiule võetakse, ei ole eseme omanik ega selle seaduslik valdaja või kui eset ei võetud hoiule isikult ning omanik või seaduslik valdaja on tuvastatav, teavitab direktor või tema poolt volitatud isik omanikku või seaduslikku esindajat eseme hoiule võtmisest viivitamata.

109.     Hoiule võetud eseme omanikule või seaduslikule valdajale tagastatakse asi viivitamata pärast hoiulevõtmise aluse äralangemist.

110.     Eseme hoiulevõtmiseks võib kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on vältimatu eesmärgi saavutamiseks.