Tsirguliina Kool kuulutab välja konkursi kehalise kasvatuse, töö- ja tehnoloogiaõpetuse ning klassiõpetaja (HEV õpilased) ametikohtadele.

Kandideerimisavaldus koos CV ja kvalifikatsiooni kinnitavate dokumentide koopiatega palume saata hiljemalt 25.06.2019 e-postile heikki.jarlik@tsirgu.eu või paberkandjal aadressil Tsirguliina Kool, Tsirguliina, Nooruse 1, Valga vald, Valgamaa 68316.

Täiendav info: direktor Heikki Järlik, heikki.jarlik@tsirgu.eu või 5056265

Kehtestatud     

Dir kk 31.08.2018 nr 1-4/23

Tsirguliina kooli sisehindamise kord

1.      Üldsätted

1.1.       Käesolev dokument reguleerib sisehindamise läbiviimise korda Tsirguliina Koolis (edaspidi koolis) ning sätestab kooli tegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid ja mõõdikud.

1.2.       Sisehindamise läbiviimise korra koostamise aluseks on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 78 lõige 1 ja Lastekaitseseaduse § 37 lõige 1.

1.3.       Kooli sisehindamise läbiviimise korra kehtestab kooli direktor esitades selle eelnevalt arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule.

2.      Sisehindamine

2.1.   Sisehindamise eesmärk on:

2.1.1.      tagada õpilaste arengut toetavad tingimused;

2.1.2.      tagada kooli järjepidev arendamine, selgitades välja kooli tegevuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse kooli arengukava tegevuskava;

2.1.3.      võimaldada kooli personalil saada ülevaade koolist kui süsteemist, mis kindlustab igale struktuuriüksusele ja üksikindiviidile võimaluse eneseanalüüsi käigus selgelt määratleda oma roll kooli arendustegevuses;

2.1.4.      teadlikult ja kollektiivselt võtta vastu vajalikke juhtimisotsuseid koolis kui organisatsioonis tervikuna s.h. õppe-kasvatustegevuses;

2.2.       Sisehindamisel analüüsitakse kooli õppe- ja kasvatustegevust, seda toetavaid tegevusi, kooli juhtimist, lapse õiguste ning heaolu tagamist ning hinnatakse nende tegevuste tulemuslikkust.

2.3.       Sisehindamise objektideks on kooli tegevusvaldkonnad, süsteemid, protsessid, protseduurid, ressursid, struktuurid, tegevused, suhted, tegevusnäitajad, tulemused, mille hindamisel saavad kaasa rääkida kõik kooli liikmed ja huvigrupid.

2.4.       Rõhuasetus on protsesside, mitte isiku hindamisel.

2.5.       Sisehindamine kui protsess hõlmab kahte tahku:

2.5.1.      info kogumist vaadeldava objekti kohta (objektiivne aspekt)

2.5.2.      kogutud informatsioonile tähenduse/väärtuse omistamist (subjektiivne aspekt). Tähenduse omistamisel lähtutakse koolis heakskiidetud väärtustest, visioonist, missioonist ja eesmärkidest.

2.6.       Sisehindamise käigus kogutakse ja analüüsitakse andmeid nii kvalitatiivsete kui ka kvantitatiivsete meetodite komplekssel rakendamisel:

2.6.1.      võrdlev analüüs, kus võrreldakse uurimisobjekti arengut ajas või tegevuste vastavust seadusandlusele/kokkuleppele või tulemuste vastavust esitatud kriteeriumitele.

2.6.2.      küsimustikud

2.6.3.      hindamisskaalad

2.6.4.      vaatlused

2.6.5.      intervjuud (arenguvestlus)

2.6.6.      meeskonna-, rühmatööd ja seminarid

2.6.7.      tööaruannete ja aastaaruannete võrdlev- ja kontentanalüüs

2.7.       Iga õppeaasta lõpus koostatakse aasta eesmärkide täitmist ja saavutatud tulemusi ning vajakajäämisi kajastav aastaaruanne.

2.8.       Sisehindamise aruanne koostatakse vähemalt üks kord arengukava kehtivuse perioodi jooksul.

2.9.       Kooli sisehindamine hõlmab enesehindamist ja sisekontrolli.

3.      Enesehindamine

3.1.       Enesehindamine on pidev protsess, milles õppeasutuse personal jälgib ning analüüsib süstemaatiliselt oma tegevust õppeasutuse juhtimis- ja õppe-kasvatustöö protsessides, hinnates oma töö tulemusi.

3.2.       Enesehindamist teostavad kõik kooli liikmed – juhtkond, õpetajad, abipersonal, õpilased.

3.3.       Enesehindamine oma tegevuse jälgimisena toimub pidevalt andmete kogumisena enesehindaja poolt.

3.4.       Enesehindamine oma töö analüüsina on üks kord aastas (kevadel).

3.4.1.      Koolitegevuse valdkondade hindamine kajastub koolitegevuse koondaruandes. Protsessi juhib kooli direktor.

3.4.2.      Personali enesehindamine kajastub tööaruandes. Protsessi juhivad valdkondade juhid.

3.4.3.      Õpilase enesehindamine toimub arenguvestlustena. Protsessi juhivad klassijuhatajad.

3.4.4.      Personali enesehindamine toimub arenguvestluste ja tulemusaruannete vahendusel.

3.5.       Enesehindamise protsessiloogika põhineb pideva parendamise mudelil, mida tuntakse Demingi rattana:         planeeri          teosta          uuri/kontrolli          korrigeeri

3.6.       Enesehindamise tulemusi kasutatakse kooli aastaaruande ja sisehindamise aruande koostamisel, kooli tegevusest aruandmisel lastevanemate koosolekul, hoolekogus jm.

4.      Sisekontroll

4.1.       Sisekontroll on koolisisene kontroll, mis aitab tagada Kooli õiguspärase tegevuse ning ressursside otstarbeka kasutamise.

4.2.       Sisekontroll on suunatud sellele, et tööprotsessis esinevad vead ei korduks ning kõrvalekalded saaks korrigeeritud.

4.3.       Sisekontrolli teostatakse vastavalt sisekontrolli plaanile, mille kinnitab kooli direktor käskkirjaga.

4.4.       Sisekontrolli võtmealad on:

3.4.1        Eesti Vabariigi seaduste täitmine;

3.4.2        kooli õppekava täitmine (õpitulemused);

3.4.3        kooli direktori poolt kehtestatud kordade täitmine;

3.4.4        kooli arengukava ja õppeaasta tegevuskava täitmine;

3.4.5        õppeaasta prioriteetide täitmine;

3.4.6        õppe- ja kasvatusprotsess, õppekorraldus ja meetodid;

3.4.7        kooli personali eripädevusnõuded ja nende arendamine;

3.4.8        huvitegevus;

3.4.9        majandustegevus;

3.4.10    turvalisus.

4.5.       Sisekontrolli teostab oma valdkonna eest vastutav isik.

4.5.1.      kooli tegevusvaldkondade juhtimine - direktor

4.5.2.      õppe-kasvatustegevus – õppejuht

4.5.3.      huvitegevus – huvijuht

4.5.4.      majandustegevus – majandusjuhataja

4.5.5.      infotehnoloogia kasutamine ja info haldamine – IKT spetsialist

4.6.       Sisekontrolli tulemused kajastuvad kokkuvõttena aasta koondaruandes.

4.7.       Sisekontrolli tulemused on aluseks pedagoogide täiendkoolitusvajaduste määramisel.

5.      Sisehindamise läbiviimine

5.1.       Tervikliku sisehindamise periood on üks arengukava kehtivuse aeg, kui omaniku või haldusjärelevalve poolt pole määratud teist tähtaega.

5.2.       Sisehindamisel lähtutakse kooli sisehindamise kriteeriumidest (lisa 1) ja õppeasutuse tegevusnäitajatest ning kooli arengukavas püstitatud eesmärkidest.

5.3.       Sisehindamine viiakse läbi iga õppeaasta lõpus. Selle käigus koostatakse aastaaruanne, mis on aluseks järgmise õppeaasta üldtööplaani koostamisel.

5.4.       Tervikliku sisehindamise tulemused vormistatakse sisehindamise aruandena.

5.5.       Sisehindamise aruande koostamise etappide läbiviimise aja määrab kooli direktor käskkirjaga juhtkonna ettepanekute alusel. Käskkirjaga kinnitatakse sisehindamise kava, aruande esitamise kuupäev ning määratakse sisehindamist läbi viivad isikud, kaasates vajadusel eksperte.

5.6.       Aruannet tutvustatakse Tsirguliina Kooli õppenõukogus, hoolekogus ja kehtestatakse direktori poolt.



Valdkond: Õppe- ja kasvatusprotsess

Tegevused eesmärgi saavutamiseks

 Hindamise meetod

Tulemus ja indikaatorid

Teostajad ja vastutajad

Alavaldkond: Õpilase areng

1.

Strateegilised eesmärgid:

·    Õpilaste teadmised ja oskused võimaldavad  jätkata haridusteed vastavalt õpilase võimetele ja soovidele ning tulla toime ühiskonnas toimuvate muutustega.

·    Õpilased saavutavad õppekavas määratletud õpitulemused ja üldpädevused.

·    Haridusliku erivajadustega õpilasi märgatakse ja abistatakse.

·    Õpilastele antava tagasiside kvaliteeti parandatakse kirjeldava tagasiside rakendamise kaudu.

1.1.

Õpilaste õpioskuste arendamine

Õpilaste tulemuste võrdlemine trimestrihinnete alusel

Õpilaste õpitulemused on paranenud

Õppejuht, klassijuhatajad

1.2.

Õpilastel õpimotivatsiooni säilitamine kogu kooliaja vältel

Rahuloluküsitlused, vestlused

Õpilaste aktiivsus ainetunnis ja klassivälises tegevuses on paranenud

Õppejuht, õpetajad

1.3.

Hindamismeetodite mitmekesistamine

Õpetajate töökavad, rahuloluküsitlused, vestlused

Õpetajate poolt erinevate, õpilase võimeid arvestavate  hindamismeetodite kasutamine on suurenenud,

Õppejuht, õpetajad

1.4.

Kujundava hindamise rakendamine

Õpetajate töökavad, küsitlused vestlused

Kujundavat hindamist kasutavate õpetajate arv on suurenenud, kasutatakse enese- ja vastastikhindamist

Õppejuht, õpetajad

1.5.

Käitumise ja hoolsuse kirjeldava hindamise süsteemi täiustamine

Süsteemi toimimise vaatlus ja tagasiside õpetajatelt ja lapsevanematelt

Käitumise ja hoolsuse hindamise süsteem töötab ja lapsevanemale antakse objektiivne tagasiside

Õppejuht, õpetajad

1.6.

Õpilaste tasemetööde ja lõpueksamite tulemuste analüüsimine

EHIS, tasemetööde ja lõpueksamite tulemuste analüüs ja võrdlus

Tasemetööde tulemused on üleriigilise tulemusega võrreldes paranenud

Õppejuht, õpetajad

1.7.

Hariduslike erivajadustega (edaspidi HEV) õpilaste õigeaegne märkamine

Vaatlus, vestlus, rahuloluküsitlused

HEV-õpilased on õigeaegselt märgatud ja nende vajadused kaardistatud.

HEV–koordinaator, õpetajad

1.8.

HEV-õpilastele õpiabi- ja individuaaltundide rakendamine, logopeedilise ja/või eripedagoogilise õpiabi osutamine

Tunniplaan, töökavad, rahuloluküsitlused

Õpilastele on tagatud tema individuaalsusest lähtuvalt võimetekohane õpe ja tugisüsteemid

HEV-koordinaator, õpetajad

1.9.

Koolivälistel ainevõistlustel, olümpiaadidel, konkurssidel osalemine  

Võistluste protokollid ja saavutatud tulemused, rahuloluküsitlused

Osalejate suhtarv on suurenenud ja tulemused on paranenud.

Õppejuht, aineõpetajad

Alavaldkond: Õppekava

2.

Strateegilised eesmärgid:

·    Kooli õppekava on pidevalt kaasajastatud.

·    Kooli õppekava on selgelt orienteeritud põhikoolile.

·    Karjääriõppe rolli õppekavas on suurendatud.

2.1.

Uue õpikäsitluse aluspõhimõtete jälgimine

Ainekavade analüüs, vaatlus, vestlused, rahuloluküsitlused

Õpetajad kasutavad uut õpikäsitlust, tunnevad metoodilisi materjale ja rakendavad neid

Õppejuht, õpetajad

2.2.

Õppeainete vaheliste lõimingute rakendamine

Ainekavade ja töökavade analüüs, vaatlus, vestlused

Õppeprotsessis toimub koostöö ainevaldkonna siseselt ja valdkondade väliselt

Õppejuht, õpetajad

2.3.

Kooli õppekavas esitatud väärtuste ja üldpädevuste täitmise jälgimine

Ainekavade ja töökavade analüüs, vaatlus, vestlused, rahuloluküsitlused

Kooliastmete lõpuks on õppekavas toodud pädevused kujundatud

Õppejuht, õpetajad

2.4.

Kooli õppekava ainekavade pidev uuendamine

Õppekava analüüs

Õppekava ainekavad on muudetud vastavalt kehtivale seadusandlusele ja vajadusele

Direktor, õppejuht

2.5.

Liiklus- ja tervisekasvatuse olulisuse suurendamine ainekavades

Ainekavade ja töökavade analüüs, vaatlus, vestlused

Seos liiklus- ja tervisekasvatusega on ainekavades selgelt välja toodud, toimuvad lõimitud üritused

Õppejuht,  aineõpetajad

2.6.

Süsteemse karjääriõppe rakendamine

Ainekavade analüüs, vaatlus, vestlused, rahuloluküsitlused

Põhikooli vajadustele vastav karjääriõppe süsteem on rakendatud

Direktor, õppejuht, klassijuhatajad

Alavaldkond: Õppekorraldus ja metoodika

3.

Strateegilised eesmärgid:

·    Õppetöös kasutatakse uusi ja kaasaegseid õppemeetodeid ning õpetajatevaheline koostöö sujub ning toimib pidevalt.

·    Koolis rakendatakse „Ettevõtliku kooli“ haridusprogrammi.

·    Õpetajaid valmistakse ette tööks tuleviku digitaalse infoühiskonna koolis.

3.1.

Tunnitöö aktiivsemaks ja huvitavamaks muutmine

Töökavade analüüs, vaatlus, vestlused, läbiviidud üritused, rahuloluküsitlused

Aineõpetajad kasutavad tunnis aktiivõppemeetodeid (sh külalislektorid); ainetunnid on muutunud õpilastele huvitavamaks

Aineõpetajad, õppejuht

3.2.

Õpilaste kodutööde mahu vähendamine  

Töökavade analüüs, e-kool, vaatlus, rahuloluküsitlused

Õpilaste kodutööde maht on vähenenud

Aineõpetajad, õppejuht

3.3.

Igale õpilasele aineõpetuses võimetekohaste, kuid pingutust nõudvate eesmärkide püstitamine

Ainekavade analüüs, vaatlus, vestlused, rahuloluküsitlused

Õpilaste õpimotivatsioon on tõusnud, tunnis ja kodus antud ülesanded on koostatud vastavalt õpilase võimetele

Aineõpetajad, HEV– koordinaator, õppejuht

3.4.

Õpilaste julgustamine arendama endas tahan-suudan-teen eluhoiakut

Vaatlus, vestlused, rahuloluküsitlused

Õpilased oskavad seada eesmärke ja neid ellu viia (sh ühistegevusi korraldades); õpilaste  algatusvõime on suurenenud

Õppejuht, õpetajad, ringijuhid

3.5.

Digitaalsete vahendite ja e-õppematerjalide kasutamine õppeprotsessis

Ainekavade ja töökavade analüüs, vaatlus, vestlused, rahuloluküsitlused

Digitaalsete vahendite ja e-õppematerjalide kasutamine on suurenenud

Haridustehnoloog, IT-spetsialist, aineõpetajad

3.6.

Õpetajate digipädevuste arendamine ja vastava tugisüsteemi loomine

Koolituskavad, vaatlus, vestlused, rahuloluküsitlused

Vastavad koolitused on läbi viidud ja süsteem on loodud

Direktor, õppejuht, IT-spetsialist, haridustehnoloog

3.7.

Õpetajate vahelise metoodilise koostöö laiendamine

Koolituskavad, vaatlus, vestlused, rahuloluküsitlused

Ainetevaheline koostöö teemade õppimisel on paranenud; planeeritakse mõne aine tunde koos

Õppejuht ja õpetajad

3.8.

Õpilastes vastutustunde ning eneseanalüüsi- ja meeskonnatöö oskuste arendamine

Vaatlus, vestlused, rahuloluküsitlused

Õpilased tunnevad end õppeprotsessis vastutavatena, oskavad analüüsida enda ja kaaslase töö tulemusi, meeskonnatöö oskused on paranenud

Õppejuht, aineõpetajad ja ringijuhid

3.9.

Õpetamist toetavate tegevuste organiseerimine

Ainekavade ja töökavade analüüs, vaatlus, vestlused, rahuloluküsitlused

Koolis toimuvad lõimitud õppe- ja projektipäevad; kooliastmeti planeeritud õppematkad ja –ekskursioonid; teatri- ja muuseumikülastused

Õppejuht, õpetajad, ringijuhid

3.10.

Koolis õpitu sidumine reaalse eluga ning seeläbi kogukonda panustamine

Ainekavade ja töökavade analüüs, vaatlus, rahuloluküsitlused

Õppetöö käigus on läbiviidud kogukonnaga seotud projekte

Direktor

3.11.

Uurimusliku õppe rakendamine

Ainekavade ja töökavade analüüs, vaatlus, vestlused

Ainetundide erinevates projektides kasutatakse uurimusliku õppe metoodikat

Õppejuht, aineõpetajad  

Alavaldkond: Huvitegevus õppekasvatustöös

4.

Strateegilised eesmärgid:

·    Õpilastest saavad algatusvõimelised, ühiskondlikult aktiivsed ja loovad kodanikud.

·    Jätkatakse koolilehe Tsirguke väljaandmist.

·    Huviringid toetavad paralleelselt õppeprotsessiga õpilase igakülgset arengut.

4.1.

Õpilasesinduse töö populaarsemaks muutmine

Toimunud ürituste analüüs, vaatlus, vestlused, rahuloluküsitlused

Õpilasesinduse populaarsus on paranenud ja ta on õpilaste-õpetajate seas tunnustatud

Õppejuht, huvijuht, klassijuhatajad

4.2.

Õpilasesinduse kaasamine kooli arendustegevusse

Toimunud ürituste analüüs, vaatlus, vestlused, rahuloluküsitlused

Õpilasesinduse liikmed on huvitatud koolielu korraldusest ja on sellesse kaasatud

Direktor, õppejuht, huvijuht

4.3.

Võimaluste leidmine uute huviringide loomiseks

Ringide tegevuse analüüs, vaatlus, vestlused, rahuloluküsitlused

On loodud uusi, õpilastele huvitavaid ringe

Direktor, huvijuht, õppejuht

4.4.

Kooli ajalehe ilmumise taastamine ja järjepidevuse kindlustamine

Toimunud ürituste analüüs, vaatlus, vestlused

Kooli ajaleht ilmub vähemalt üks kord trimestri jooksul

Huvijuht, õpilasesindus

4.5.

Kooliraadio eesmärgistatud sisuka tegevuse korraldamine

Toimunud ürituste analüüs, vaatlus, vestlused

Kooliraadio töötab eesmärgistatult, kindla kava alusel

Huvijuht, ringijuht

4.6.

Minifirmade loomise algatamine

Vaatlus, vestlused

Minifirmad on loodud

Õppejuht, huvijuht

4.7.

Kohaliku omavalitsuse ja maakonna erinevates tegevustes osalemine

Toimunud ürituste analüüs, vaatlus, vestlused

Õpilaste ja õpetajate osalemise aktiivsus kohaliku omavalitsuse ja maakonna üritustel on suurenenud

Direktor, õppejuht, huvijuht

Valdkond: Personalijuhtimine

Alavaldkond: Perasonali vajadus ja täiendkoolitus

5.

Strateegilised eesmärgid:

·    Toimib kooli personali vajaduse pidev monitooring.

·    Personali täiendkoolitus on suunatud uue õpikäsitluse rakendamisele ja digitaalses infoühiskonnas hakkama saamisele.

·    Arendatakse kooli organisatsioonikultuuri inimlikkuse, hoolivuste ja koostöö väärtustamise kaudu.

5.1.

Kooli personali vajaduse kaardistamine vastavalt põhikooli vajadustele

EHIS, vestlused

Vajadus on kaardistatud ja läbi analüüsitud

Direktor

5.2.

Kooli personali täiendkoolituskava väljatöötamine ja rakendamine

EHIS, vestlused, rahuloluküsitlused

Kooli personali täiendkoolituskava on välja töötatud ja on alustatud selle rakendamisega

Direktor, õppejuht

5.3.

Organisatsioonikultuuri (inimlikkus, hoolivus, koostöö) arendamine

Vestlused, rahuloluküsitlused

Organisatsioonikultuur on paranenud.

Direktor

5.4.

Stressijuhtimise ja enesekehtestamise koolituste korraldamine nii kooli personalile kui ka lapsevanematele

Koolituskava, vestlused, rahuloluküsitlused

Koolitused on läbi viidud

Direktor  

5.5.

Selge ja läbipaistva palgajuhendi loomine  

Palgajuhend, vestlused, rahuloluküsitlused

Selge ja läbipaistev palgajuhend (sh lisatasudega) on loodud

Direktor

5.6.

Kogemuskoolituste korraldamine

Koolituskava, vestlused

Kogemuskoolitused on toimunud

Direktor, õppejuht

Alavaldkond: Personali tunnustamine

6.

Strateegilised eesmärgid:

·         Tõstetakse kooli personali motiveeritust.

6.1.

Personali arenguvestluste läbiviimine ja analüüsimine

Arenguvestluste kokkuvõtted, vestlused, rahuloluküsitlused

Personali arenguvestlused on läbi viidud ning neid on analüüsitud

Direktor

6.2.

Personali motiveerimise ja  tunnustamise korra väljatöötamine ja rakendamine

Personali tunnustamise kord, vestlused, rahuloluküsitlused

Personali motiveerimise ja tunnustamise kord on välja töötatud ja rakendunud

Direktor

6.3.

Tublimate töötajate avalik tunnustamine meedias ja esitamine tunnustusüritustele väljaspool kooli

Personali tunnustamise kord, üritused, vestlused, rahuloluküsitlused

Tulemuslikult töötavaid kolleege on märgatud ja tunnustatud

Direktor, õppejuht

Valdkond: Koostöö huvigruppidega

Alavaldkond: Koostöö kavandamine ja analüüs

7.

Strateegilised eesmärgid:

·    Kogu koolipere koos kogukonnaga töötavad järjepidevalt ühise meeskonnana.

·    Luua toimivad sidemed kooli vilistlaskonnaga.

·    Viia süstemaatiliselt läbi rahulolu uuringud ja analüüsida tulemusi.

7.1.

Vilistlaskogu loomine

Vaatlus

Vilistlaskogu on loodud

Direktor

7.2.

Kooli aastapäeva ürituste ettevalmistamine ja korraldamine

Ürituste kavad, vaatlus

Kooli aastapäeva üritused on regulaarselt toimunud

Direktor

7.3.

Vilistlaspäeva läbiviimine

Ürituse kava, vaatlus

Vilistlaste päev on läbi viidud

Direktor

7.4.

Rahuloluküsitluste läbiviimine erinevate sihtgruppide (õpilaste, personali, lapsevanemate, vilistlaste ja kogukonna) seas

Rahuloluküsitlused, vestlus

Rahuloluküsitlused on läbi viidud erinevate sihtgruppide seas; uuringute tulemused on  avalikud

Direktor, õppejuht

7.5.

Lapsevanematele regulaarse tagasiside andmine kooli tegevusest

Kooli koduleht, e-kool, vaatlus, vestlus, rahuloluküsitlused

Regulaarne tagasiside toimib ja jõuab lapsevanemani

Direktor, õppejuht

7.6.

Lapsevanemate süstemaatiline koolitamine

Koolitusplaan, vaatlus, vestlus, rahuloluküsitlused

Lastevanemate koolitamise süsteem on loodud ja koolitused toimuvad

Direktor, õppejuht

7.7.

Õpilaste ideede elluviimise toetamine ja juhendamine

Vaatlus, vestlus, rahuloluküsitlused

Õpilaste ideed on ellu viidud; informatsioon kooli veebilehel

Direktor, õppejuht

7.8.

Koolis toimuva aktiivne kajastamine meedias

Erinevad meediakanalid, vaatlus, vestlus, rahuloluküsitlused

Kooli üritused ja tulevikuplaanid on regulaarselt kajastatud nii valla kui ka maakondlikes meediakanalites

Direktor, õppejuht

Alavaldkond: Koostöö ja ühisürituste läbiviimine

8.

Strateegilised eesmärgid:

·    Huvigrupid osalevad aktiivselt kooli ürituste korraldamisel.

·    Luua uued toimivad sõprussidemed teiste haridusasutustega.

8.1.

Ümbruskonna ettevõtete, organisatsioonide kaasamine kooli tegevustesse

Tööplaanid, vaatlus, vestlus, rahuloluküsitlused

Ümbruskonna ettevõtted, organisatsioonid on kaasatud kooli tegevustesse

Direktor, õppejuht

8.2.

Tõlliste avatud noortekeskuse töö lõimimine kooliga

Tööplaanid, vaatlus, vestlus, rahuloluküsitlused

Noortekeskuse töö on lõimitud kooli huvitegevusega

Huvijuht

8.3.

Uute sõpruskontaktide loomine teiste haridusasutustega

Tööplaanid, vaatlus, vestlus

Toimib koostöö teiste haridusasutustega

Direktor, õppejuht

8.4.

Koostöö ja ühistegevuse korraldamine loodava Valga Valla haridusasutustega

Tööplaanid, vaatlus, vestlus, rahuloluküsitlused

Toimub Valga Valla haridusautuste vaheline koostöö ja kooli osalusel korraldatakse aktiivselt ühisüritusi.

Direktor, õppejuht

8.5.

Tiheda  koostöö saavutamine ühisürituste korraldamisel Kaitseliidu, noorsoopolitsei ja Päästeametiga

Tööplaanid, vaatlus, vestlus

Kaitseliit, noorsoopolitsei ja Päästeamet korraldavad koolis teabepäevi; toimib Noorkotkaste ja Kodutütarde tegevus koolis on hoogustunud

Direktor, õppejuht, klassijuhatajad

 

Valdkond: Õpi- ja töökeskkond

Alavaldkond: Kooli õpikeskkonna ümberkujundamine lähtuvalt põhikooli vajadustest

9.

Strateegiline eesmärk:

·    Kujundada õpi- ja töökeskkond põhikooli vajadustele vastavaks.

9.1.

Käsitöö, kunstiõpetuse ja kodunduse klassi üleviimine peahoonesse

Vaatlus, vestlus

Käsitöö ja kunstiõpetuse klass on üle viidud peahoonesse

Direktor, õppejuht, majandusjuhataja

9.2.

Käsitöö, kunstiõpetuse ja kodunduse klassi mööbli uuendamine ja sisseseade kaasajastamine

Vaatlus, vestlus

Käsitöö, kunstiõpetuse ja kodunduse klass on sisustatud ja toimivad

Direktor, õppejuht, majandusjuhataja

9.3.

Kooli administratiivosa koondamine ühtseks tervikuks

Vaatlus, vestlus

Vajalikud ruumid on välja ehitatud, sisustatud ja info liikumine on paranenud

Direktor, majandusjuhataja

9.4.

Klasside sisustuse uuendamine

Vaatlus, vestlus, rahuloluküsitlused

Klasside õppevara ning mööbel on uuendatud vastavalt vajadustele  

Direktor, majandusjuhataja

Alavaldkond: Digitaalse õpikeskkonna edasiarendamine

10.

Strateegilised eesmärgid:

·    Arendada kooli digitaalset õppekeskkonda.

·    Uuendada amortiseerunud digiseadmeid.

·    Võtta kasutusele digitaalsed õpikud ja õppetundide materjalid.

10.1.

Kõikidele õpetajatele on loodud kaasaegne digitaalne töökeskkond

Vaatlus, vestlus, rahuloluküsitlused

Kõikidesse klassiruumidesse on soetatud kaasaegsed arvutid ja digitaalsed lisavahendid

Direktor, IT-spetsialist

10.2.

Klasside varustamine interaktiivsete tahvlitega

Vaatlus, vestlus, rahuloluküsitlused

Klassides on soetatud uusi interaktiivseid tahvleid

Direktor, IT-spetsialist

10.3.

Projektorite puhastamine ja uuendamine

Vaatlus, vestlus, rahuloluküsitlused

Klassides kasutatavad projektorid on töökorras

Direktor, IT-spetsialist

Alavaldkond: Kooli ümbruse korrastamine

11.

Strateegilised eesmärgid:

·    Muuta koolimaja ümbrus kaunimaks  ja funktsionaalsemaks.

·    Lisada koolimaja ümbrusesse õppetunni ja koolipäeva välisteks tegevusteks vajalikke vahendeid.

11.1.

Õpilaste ja lapsevanemate kaasamine kooli ja selle ümbruse korrastamisse

Vaatlus, vestlus

Õpilased ja lapsevanemad on kaasatud kooli ja selle ümbruse korrastamisse

Direktor, majandusjuhataja

11.2.

Lillepeenarde loomine kooli ümbrusesse

Vaatlus

Koolimaja ümbrusesse on rajatud uued lillepeenrad

Majandusjuhataja,

11.3.

Lindude pesakastide ehitamine ja paigaldamine kooli ümbrusesse

Vaatlus

Kooli ümbrusesse on paigaldatud 100 lindude pesakasti

Tehnoloogiaõpetuse ja bioloogia õpetajad

11.4.

Varjualusega õuesõppeklasside loomine

Vaatlus

Varjualusega õuesõppeklassid on loodud ning neid kasutatakse õppetöös ning vaba aja veetmise kohana

Direktor, majandusjuhataja

11.5.

Prügikastide lisamine kooli ja selle ümbrusesse

Vaatlus

Koolis ja selle ümbruses on piisavalt prügikaste, sh erinevat liiki prügi jaoks

Direktor

Valdkond: Eestvedamine ja juhtimine

Alavaldkond: Juhtimise korrastamine

12.

Strateegiline eesmärk:

·    Rakendada põhikooli vajadusi arvestav Tsirguliina kooli juhtimisstruktuur.

·    Töötada välja ja rakendada personalile tagasiside andmise ja tunnustamise süsteem.

·    Kaasata süstemaatiliselt huvigruppe otsustamise protsessi.

12.1.

Põhikooli vajadustele vastava juhtimisstruktuuri väljatöötamine ja ülesannete jaotamine

Vaatlus, vestlus

Kooli uus juhtimisstruktuur on välja töötatud ja ülesanded selgelt jagatud: kõik teavad, kes mille eest vastutab

Direktor

12.2.

Motiveeriva töökliima loomine

Vaatlus, vestlus, rahuloluküsitlused

Personali motivatsioon on paranenud

Direktor

12.3.

Tagasisidestatud sisehindamise elluviimine

Aasta kokkuvõtted, vaatlus, vestlus

Toimub tagasisidestatud sisehindamine 

Direktor

12.4.

Ametijuhendite kaasajastamine

Ametijuhendid, vestlus, rahuloluküsitlused

Ametijuhendid on kaasajastatud

Direktor

12.5.

Kogukonna, õpilasesinduse ja kooli pidaja esindajate kaasamine otsuste tegemisse

Vaatlus, vestlus, rahuloluküsitlused

Kogukonna, õpilasesinduse ja kooli pidaja esindajad on kaasatud otsuste tegemisse

Direktor

12.6.

Rahuloluküsitluste ja sisehindamise planeerimine, rakendamine ja analüüs

Rahuloluküsitlused, vaatlus, vestlus

Rahuloluküsitlused on iga õppeaasta lõpus läbi viidud ning aastaaruanne on koostatud

Direktor, õppejuht

12.7.

Riiklikult korraldatud küsitlustes osalemine

Vaatlus, vestlus, rahuloluküsitlused

Kool osaleb aktiivselt küsitlustes ja ollakse teadlikud küsitluse tulemustest

Direktor, õppejuht

Alavaldkond: Teabe edastamine

13.

Strateegiline eesmärk:

·    Tsirguliina koolis on avatud, kaasav ja kontrollitud (sh koordineeritud) info liikumine.

·    Võtta kasutusele kogu koolipere poolt aktsepteeritavad ühtsed infokanalid.

13.1.

Kooli kommunikatsioonikava koostamine, tutvustamine ja rakendamine

Kommunikatsioonikava, vaatlus, vestlus, rahuloluküsitlused

Kooli kommunikatsioonikava on koostatud ning seda rakendab kogu koolipere

Direktor

13.2.

Koolis iganädalaste infotundide läbiviimine

Vaatlus, vestlus

Iganädalased infotunnid toimuvad

Direktor

13.3.

Kooliga seotud igapäevase info süsteemne, koordineeritud ja kontrollitud edastamine

Vaatlus, vestlus, rahuloluküsitlused

Kooliga seotud info jõuab kõigi vajalike sihtgruppideni

Direktor, õppejuht

13.4

Ühtse kõigi poolt aktsepteeritava operatiivse info edastamise ja tagasiside kanali leidmine

Vaatlus, vestlus, rahuloluküsitlused

Infokanal on tööle rakendatud ja kõigi poolt kasutatav

Direktor, IT-spetsialist

13.5.

Kooli veebilehekülje kaasajastamine

Vaatlus, vestlus, rahuloluküsitlused

Kooli veebilehekülg on kaasajastatud ning aktiivselt kasutuses

Direktor, IT-spetsialist

13.6.

Sotsiaalmeedia kasutamine kommunikatsiooniks

Vaatlus, vestlus, rahuloluküsitlused

Kommunikatsiooniks kasutatakse sotsiaalmeediat

Direktor, õppejuht


Alavaldkond: Tsirguliina kooli põhikoolina toimimise ettevalmistamine

14.

Strateegiline eesmärk:

·    Tsirguliina kool on ümber korraldatud põhikooliks.

·    Tsirguliina keskkooli dokumentatsioon on viidud vastavusse põhikooli vajadustega.

14.1.

Dokumentatsiooni valmistamine ümberkorralduste elluviimiseks

Analüüs, vaatlus

Dokumentatsioon on valmis; vajalikud toimingud on teostatud

Direktor, õppejuht

14.2.

Tsirguliina kooli uue põhimääruse väljatöötamine

Vaatlus

Tsirguliina kooli põhimäärus on kooli pidaja poolt kinnitatud

Direktor

14.3.

Tsirguliina kooli traditsioonide jätkamine uues olukorras

Vaatlus, vestlus, rahuloluküsitlused

Traditsioonide jätkamise vormid on leitud ja tegevused toimuvad

Direktor