18. oktoobril sõitsid 1.-4 kl õpilased ja õpetaja Tiina Tiku väikeklassi  õpilased õppereisile Võrumaale. Plaanis oli külastada peamiselt Pähni looduskeskust, kus viisime läbi 2 õppeprogrammi: 1.-2. klassile iseseisev seljakotiprogramm „Looduse õpperajal“ ja 3.-4 klassile programm „Saame looduses hakkama!“ Bussijuhiks oma kandi mees Avo Rosenberg.

Bussis oli tunda reisiärevust, kuid kõik lapsed oskasid üsna hästi käituda. Omavahel räägiti vaikselt, osati üksteisega arvestada. Söömise ajal jälgiti, et ümbrus jääks puhtaks. Nii jõudsimegi umbes tunniga sihtpunkti.

1. kl, 2. kl ja väikeklass jagati gruppidesse, mida hakkasid juhendama õpetaja Tiina A, tugiisik Tanja ja õpetaja Tiina T. Grupid said enda käsutusse kaardid, töölehe küsimustega ja seljakoti, milles olid kompass ning luup. Kaardi järgi pidid kõik grupid läbima loodusrajal mitmeid punkte, kus asusid infotahvlid ja ülesanded. Raja pikkus oli umbes 1,5 km. Õpilased pidid jälgima grupijuhti ja tema korraldusi. Infotahvlitelt sai lugeda väga palju huvitavat looduse kohta. Kahjuks olid tekstid 1. ja 2. klassile kohati rasked, aga hakkame me saime ja raja läbisid kõik. Infotahvlid tutvustasid meile huvitavaid taimi ja loomi ning loomade tegutsemise jälgi.

3.-4. kl liikusid koos looduskeskuse juhendajaga omaette, saatjateks õpetajad Marje ja Riina. Programmi jooksul õppisid lapsed ära väikese näidendi prügi kahjulikkuse ja selle koristamise kohta. Õppepäeva lõpus istusime kõik koos ja vaatasime seda õpetlikku lühinäidendit. Esinejad oma vahvates loomamaskides olid väga julged ja tublid! Loodame, et mitte keegi meie lastest ei taha enam kunagi prahti metsa alla maha visata.

Oligi viimane aeg keha kinnitada. Looduskeskuses oli mõnus katusealune, kus saime koolist kaasavõetud salatit ja viinereid nosida. Ja palju morssi juua. Toit maitses väga hästi, eriti pärast pikalt värskes õhus viibimist. Kõhud täis, hakkasime bussi poole liikuma. Tänasime looduskeskuse töötajaid ja jätsime nendega hüvasti.

Meie õppereis aga jätkus. Teel Hinni kanjonisse tegime väikese peatuse Eesti sügavaima järve Rõuge Suurjärve ääres, mille suurim sügavus on teatavasti 38 m. Lõpuks jõudsime Eestimaa ainsasse omataolisse sälkorgu Hinni kanjonisse, kus Enni oja mõlemal küljel on kõrged liivakivipaljandid. Kanjoni sügavus on 15-20 m ja pikkus umbes 300 m. See oli küll üks põnev koht! Saime juua ka külma ning puhast allikavett.

Kui olime järjekordselt bussi jõudnud, siis algas kodutee. Nii täiskasvanud kui ka lapsed olid punapõsised ja rahulolevad. Oli tore vaheldus koolipäevadesse!

Õp Tiina Arbeiter